Kas on võimalik korterit avada, kui omanikku parasjagu kohal pole?

See on üks olukord, kus tehniline võimalus ust avada ja õigus seda teha on täiesti erinevad asjad. Kujutagem ette olukorda. Korteris pole kedagi, kuid tekkis probleem:

• veelekke;
• oht naabrite varale;
• muu hädaolukord.

Tekib küsimus:

"Kas ma võin lihtsalt meistrile helistada ja korteri avada?"

Tavalisest väitest “omanik ei vasta praegu” ei piisa.

Miks peaks meister ettevaatlik olema

Hädaavamise spetsialist pääseb kinnisele ruumile füüsiliselt. Seetõttu peab ta tagama, et töö tehakse seaduslikult. Vastasel juhul võib tehniline teenistus anda juurdepääsu isikule, kellel pole selleks õigust.

Mida teha kommunaalteenuste avarii korral

Kui probleem on seotud näiteks vee või mõne muu tehnilise hädaolukorraga, tuleks tavaliselt esimese sammuna võtta ühendust:

• objekti juht;
• korteriühistu;
• kiirabi;
• vajadusel vastavate valitsusasutuste poolt.

Just nemad peavad kindlaks määrama juurdepääsu edasise õigusliku korra.

Miks me ei kanna vanu juhiseid sõna otseses mõttes?

Algses artiklis kirjeldatakse menetlust teises riigis ja õigussüsteemis. Eesti jaoks ei saa automaatselt kopeerida nõudeid konkreetsetele dokumentidele, politseile või aktide vormistamise korrale.

Kuid üldpõhimõte jääb õigeks: Hädaabitöötaja ei tohiks iseseisvalt otsustada, kellel on lubatud kellegi teise ruumidesse siseneda.

Mis saab siis, kui sugulane palub omaniku korteri avada?

Sugulus ise ei tõenda alati juurdepääsuõigust. Sama kehtib ka: *naaber.

• endine abikaasa;
• üürnik peale lepingu lõppu;
• tuttav omanik;

Kõigepealt peate looma töötamise seadusliku aluse.